Vaata pilte

Teravmäed Svalbardis

Metsik ja kaunis maailm

15.06.-20.06.2019
Metsik ja kaunis maailm

spitsbergen-zodiak-8

Metsik ja kaunis maailm – jääkarude kuningriik Teravmägedes…

  Kaugemal põhja pool kui Siber, Alaska ja enamik Gröönimaast asub Norrale kuuluv Svalbardi saarestik. Svalbardi suurim saar on Spitsbergen – Teravmäed. Saar, mille meeleolu loovad imelised fjordid, triivivad liustikud ja võimsad mäed.. 
See metsik ja kaunis maailm on ennekõike koduks  põhjapõtradele, hüljestele, morskadele, polaarrebastele ja jääkarudele ning alles seejärel inimesele. Tulge ja saage osaks maailma ääre maagiast keskööpäikese kumas. 
Kauge, müstiline ja ekstreemne Spitsbergeni saar on Euroopa uks Arktikasse. Saarel, mis sepistatud jääst ja tuulest, ookeanist ja lumest, on ajal teine tähendus – elu kulgu suunavad polaaraastaaegade  lõpututud päevad ja ööd. Hõreda asustusega ja teed kaotanud paiga  müstilist  ilu saab kogeda seikluslikel jalgsimatkadel või aukartust äratavate vaadetega mereretkedel. Kuuskümmend protsenti saarestikust on kaetud liustike ja lumeväljadega – ülejäänud maastiku moodustavad sakilised mäetipud, arktiline kõrb ja kibe tundra. Puudeta ja paljastatud saar on  elupaigaks  mõnedele maailma haruldasematele ja vastupidavamatele taimedele ning loomadele. Piirkonna vaieldamatuks ainuvalitsejaks on majesteetlik jääkaru. Neid ülimaid üksiklasi võib näha uitamas väga suurtel territooriumidel. Hinnanguliselt on Svalbardi saarestikus umbes 3000 jääkaru. Kõige enam kohtab neid Spitsbergeni põhja osas ja seda ka talvel. Samuti arvatakse piirkonnas olevat umbes 110 liiki rändlinde. svalbard1.Saare pisike pealinn on Longyearbyen, mis on ka meie  seikluste alguspunktiks.

Loe ka Rene juttu  – vintpüss lapsevankri standardvarustuses!?:) 

Päev 1

15.06. Saabumine Longyearbyenisse. Majutus hotelli. 

Esimene jalutuskäik Longyeabyenis ja tutvumine.

Longyearbyen_colourful_homesPäev 2

16.06.

Päevane paadiretk Pyramidenisse suure Nordenskjöldi liustiku juurde

Retk kestab umbes 10 h

Kohtumine kell 9.00. Täpne ülevaade eelseisvast, varustuse kontroll, turvaloeng. Seejärel siirdume sadamasse ja lahkume Longyearbyenist. Sõidame Gipsdalenisse, kus sööme lõunat. Jalutame pisut ringi ja jätkame sõitu Pyramidenisse. Enne sõidame suure merre ulatuva Nordenskjöldi liustiku juurde. Tegu on tõeliselt võimsa liustikuga. Vaatame hiiglast ohutust kaugusest. Seejärel sõidame üle fjordi Pyramidenisse, kus teeme põhjaliku ekskursiooni.

Tänaseks hüljatud Pyramiden asutati 1910 rootslaste poolt ja müüdi 1927. aastal Venemaale. Pyramiden on oma nime saanud püramiidikujulise mäe järgi asula kõrval. Asustus ulatus kunagi ligi 1000 inimeseni, kuid asula hüljati 10. jaanuaril 1998. aastal, kui Longyerbyeni lähedal toimus 141 ohvriga lennukatastroof. 29. augustil 1996. aastal pidi lend nr 2801 Moskvast Longyearbyenisse tooma vahetusmeeskonnad Pyramidenisse ja Barentsburgi, kuid tugevas udus kaldus lennuk kursilt kõrvale ja põrkas Longyearbyenist 14 km kirdes vastu mäekülge. Hukkusid kõik pardalolijad. Pärast lennukatastroofi otsustati loobuda zodiac_spitsbergenPyramidenist. Tänaseks on Pyramiden üheks tuntud „kummituslinnadest“ maailmas. 

Mida saab näha?
Erinevalt paljudest hüljatud linnadest maailmas, pole Pyramidenit praktiliselt üldse rüüstatud.
Säilinud on kõik nii nagu oleks lahkutud eile. Kõikidesse lukustamata majadesse on lubatud sisse minna. Need, mis on lukus, on seda ainult turvakaalutlustel, sest osa maju on lagunemisohtlikud.
Huvitav on fakt, et tänu stabiilsele kliimale võivad peamised ehitised Pyramidenis veel püsti püsida kuni 500 aastat.
Pyramidenis asub ka maailma kõige põhjapoolsem Lenini monument.

Pärast ekskursiooni sõidame laevaga tagasi Longyearbyen‘i.

Päev 3

17.06

Matk või õigemini päevane jalutuskäik algab hommikul kell 9.00 asulast ja kestab ca 8h.
Riietuda on mõistlik vastavalt hetke ilmale ja võtta kaasa väike seljakott, kuhu panna väike riidevaru juhuks, kui ilm vahepeal muutub. Lisaks tuleks kaasa võtta ka joogivett.

Matka alguses liigume mööda Longyearbyeni orgu oru lõpus oleva liustikni. Grupijuht räägib lähemalt liustikest ja kõigest nendega seonduvast. Seejärel teeme tõusu platoole, mis lahutab Karuorgu ja Longyearbyeni orgu. See on hea koht, kust näeb ülevaatlikult kogu Longyearbyenit. Edasi minnes jääb teele sattelliitsidekeskus ja meteroloogia jaam. Jõudes platoo Isfjordeni poolsesse serva, avaneb muljetavaldav vaade fjordile ja üle fjordi paistvale Nanseni ja Bore liustikele. Samas lähedal asub ka kuulus „viimsepäeva pilt_383seemnepank“, mida saame väljastpoolt lähemalt uurida.

Nimelt ehitati 2007. aastal Teravmägedele seemnepank juhuks, kui peaks juhtuma mingisugune üleilmaline katastroof ja planeedilt hävinema taimestik. Asukohaks valiti just Teravmäed tänu oma eraldatusele praktiliselt 1000 kilomeetri kaugusel lähimast tõsiseltvõetavast inimasustusest. Seemnepank ise asub 120 meetri sügavusel mäe sees ja merepinnast 130 meetri kõrgusel, et seda ei ohustaks meri isegi juhul, kui kogu igijää peaks planeedilt sulama. Samuti sobis koht oma madala tektoonilise aktiivsuse pärast. Seemneid hoitakse ideaalsetes tingimustes -18 kraadi juures, mis tagab nende säilimise tuhandeid aastaid. Isegi juhul, kui elektroonikasüsteemid alt veavad ja temperatuur tõuseb oma normaalse -3 kraadini, peaksid seemned säilima ikkagi tuhat aastat. Huvitav on ka fakt, et seemnete hoiustamine on hoiustajale tasuta. Tänaseks on hoiustatud ligi pool miljonit seemet.
Pärast kõiki neid elamusi laskume mäest alla, kus ootab mikrobuss, mis viib meid tagasi asulasse.

Peaaegu 100% kindlusega võib öelda, et matkal näeb põtru ja üpriski lähedalt.Väga suure tõenäoususega näeb ka polaarrebast. Lisaks tekitavad elevust küllaltki agressiivsed tiirud.
Valdavalt kasvavad Teravmägedel erinevad samblad ja samblikud. Esineb ka rohtu. Selle taimestiku nappuse korvavad küllaga tõeliselt minatuursed aga kaunid arktilised lilled, mida esmapilgul ei pruugigi tähele panna. Tihtilugu tuleb laskuda põlvili, et seda habrast ilu näha:)

 

Päev 4  -Väljasõit Barentsburgi ja Nanseni liustikule

18.06

TellUs_826_384_largeKohtumine kell 9.00. Täpne ülevaade eelseisvast, varustuse kontroll, turvaloeng. Seejärel siirdume sadamasse ja lahkume Longyearbyenist. 1. peatuse teeme Grumantbyenis, mis on endine väike kaevandusasula. Loomulikult, nagu Teravmägedel kombeks – mahajäetud. Vaatame natuke ringi. Edasi sõidame laevaga järgmisesse mahajäetud asulasse, kus asub kuulsa vene maadeuurja Russanovi pisike ja tagasihoidlik muuseum. Kaevandusasulas on huvitavad tunnelid, kust veeti sadamatesse sütt, mida kaevandati Grumantbyenist. Asulas on ka väike ja tagasihoidlik surnuaed.
Jätkame sõitu Barentsburgi, venelaste asulasse Teravmägedel. Asulas on umbes 500 elanikku, valdavalt venelased ja ukrainlased. Peamine tegevusala on söekaevandamine. Arendatakse ka turismi. Asula varustamine toidu ja esmatarbekaupadega toimub Venemaalt.
Barentsburg rajati 1920ndatel hollandlaste kaevandusasulana. Asula sai nime Willem Barentsi järgi, kes avastas 1596. aastal Teravmäed. 1932. aastal müüdi asula Nõukogude Liidule. Söekaevandamisega hakkas tegelema firma Arktikugol. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist vähenes rahastamine ja asula elanike arv kahanes märgatavalt. 1990-ndatel elas seal 1100–1450 inimest, tänapäeval alla 500.
Barentsburgis asub Venemaa konsulaat, mis on maailma põhjapoolseim diplomaatiline esindus.

Mida vaadata Barentsburgis?
Väike puukabel, mis rajati 1996. aastal, kui toimus 141 ohvriga lennukatastroof. Lennuk, mis toimetas Pyramidenisse (tänaseks hüljatud kaevandusasula) ja Barentsburgi uut vahetust, kaldus tihedas udus kursilt kõrvale ning põrkas vastu mäge. Ellujäänuid polnud.
Lenini mälestusmärk. See on põhjapoolt vaatatuna teine Lenini mälestusmärk maailmas. Esimene asub hüljatud Pyramidenis. See mälestusmärk on tänini külastajate hulgas väga populaarne.
Muuseum Pomor. Ohtralt jääkaru ja muude elajate topiseid ning erinevaid fossiile, kaasa arvatud dinosauruste jalajälgedega jne.
Kõikvõimalikud loosungid majadel, mis on ajaloost tuttavad ka eestlastele ja mõjuvad tänapäeval üpris koomilistena.
Külastane ka Nanseni liustikku.

Lõuna laevas, tagasi Longyearbyenisse õhtuks.

 

5.päev

19.06

Teravmäed

Vaba päev sisustamiseks vastavalt oma soovidele . Näiteks: Svalbardi muuseum , kohtumine koertega- ja ratastel koerterakendisõit, morsa safari jm (tegevused on lisatasu eest ). 

6.päev

20.06

Tagasilend vastavalt lennugraafikule.

HInd 2100 eur

Hinnas sisaldub:

lennud Tallinn- Longyearbyen-Tallinn
Majutus Longyearbyenis kahestes mugavustega tubades koos hommikusöökidega

Kõiki programmis kirjeldatud tegevused ja väljasõidud

Eestikeelse Teravmägedes kogenud ja seal 10 aastat tegutsenud reisijuhi teenust 24 h

Reisi üldtingimused

Rene Rässa

Olen matkamise ja reisimisega kokku puutunud sisuliselt kogu elu. Allpool mõned eredamad projektid.

Ekspeditsioon Lähispolaar-Uuralis

Rene

Osalesin 1999. aastal talvisel ekspeditsioonil eestlase Rein Perise hukkumiskohta Naroda mäetipul, kus sain elu madalamat temperatuuri tunda – 43C ja elasime tavalistes telkides:). Külma oli nii korralikult, et ühel mehel külmusid varbad:(

 

Teravmäed

Erinevate  matkade organiseerimine  ajavahemikus 2001-2009

 

Dakari ralli Aafrikas Sahara kõrbes

2006 ja 2007 organiseerisin ja viisin isiklikult läbi  retked motohuvilistele Pariis-Dakar kõrberallil. MadExpressi mootorratastel, veoautol ja saateautol sõideti rallikarusselliga kaasa Maroko, Mauritaania ja Senegali kõrbeliivas ja olematutel teedel. 2007. aasta Dakari retkel osales ka Eesti telekanal Kanal 2 ning kõrbeseiklustest valmis seriaal mida näidati kahe kuu jooksul telesaates “Reporter”.

Motoretk Senegalist Ghanasse

Dakaril osalejad avaldasid soovi jätkata seiklust sealt, kus see möödunud aastal koos Dakariga lõppes. 2008 aasta alguses olin peaorganisaator eriprojektil, kus sõideti mootorratastel läbi Põhja-Aafrika ja Lääne-Aafrika. Teele jäid Maroko, Mauritaania, Senegal, Mali, Burkina Faso ja Ghana.

Motoretked Marokos

Olen organiseerinud ja isiklikult läbi viinud motoretki Põhja-Aafrikas.

Jalgsimatk Lääne-Saharas

Organiseerisin suurema (ca 120km) jalgsimatka kõrbes, olles ise kõrbemarsruudi testiks eelnevalt üksi läbi käinud.

Veider retk Aafrikasse:)

Huvitava projektina võib tuua 2003. aasta automatka, kus sõitsin neljakesi Tallinnast Aafrikasse. Reisi lõpp-punktiks oli Bamako Malis. Kokku läbisime autoga umbes 15000 kilomeetrit. Reisi tegi eksootilisemaks fakt, et sõiduriistaks oli Nõukogude Liidu päritolu vana maastikubuss UAZ.

Sellised ettevõtmised on andnud väärtusliku kogemuse nii inimeste, kui tehnika  toimetamisel läbi Aafrika ja tagasi ning suhtlusoskuse kolmanda maailma bürokraatia tuuleveskitega.

Lisaks olen seljakotituristina käinud enamuses aasia riikides, mis piirnevad Himaalaja mäestikuga. Lisaks roninud Kaukasuse ja Alpide tippudel. Olen ka mägimatkanud Andide kõrgmäestikus Lõuna-Ameerikas.

matk TeravmägedesMinu teenistuskohustused Eesti Kaitseväes on viinud mind ka sõjalistele operatsioonidele Afganistani.

 

 

Ole kursis põneva reisiinfoga

Pane siia oma meiliaadress ja oled toimuvaga kursis,



Liitu uudiskirjaga!