23.

Fakte austrite kohta

Postitas: Sandras Kategooria: Uudiskiri

Euroopa peamised austrikasvatuspiirkonnad on Atlandi ookeani ääres Prantsusmaal ja Suurbritannias.

Austrid muudavad elu jooksul regulaarselt  sugu ja on suutelised paljunema nii emas-kui isasloomana. Korraga võib üks auster muneda kuni miljon muna, enamiku neist söövad ära kalad.  Igast isendist tekib kõigepealt isasloom, seejärel aga emasloom.Austrite viljakusele avaldavad mõju vee temperatuur ja soolasisaldus.  Austreid armastasid juba vanad roomlased, esimesed kunstlikud kasvatused lõid aga hiinlased. 

Kasvandustes elavad austrid umbes 4-5 aastat, kvaliteetse karbi saamiseks kulub 7-8 aastat. Austri eluiga on 20 aastat. Üks täiskasvanud austrikarp sisaldab keskmiselt 20 grammi austriliha. Iga päev süüakse maailmas ligi miljard kilo austreid.

Austri liha värvus oleneb merevee joodi ja mineraalide sisaldusest, leidub nii roosakaspunakaid kui  rohekassiniseid austreid.

Toorel austril on merevetika lõhn ja merevee värske soolasus. Tavaliselt süüakse  austreid  paljalt või tilgakese sidruniga.

Austrid on väärtuslikuks fosfori-, tsingi-, kaltsiumi-, magneesiumi- ja joodiallikaks ning sisaldavad ka ohtralt vitamiini B12, B2, B3, A , C ja D.

Austreid peetakse ka afrodisiaakumiks, näiteks 18sajandi kuulus Itaalia armastaja Casanova olevat oma päeva alustanud hommikusöögiga, mis sisaldas 50 austrit. Austri  toiteväärtus ületab  kanamuna oma, olles samal ajal ka kolesteroolivaba.

Kaheksateistkümnendal ja üheksateistkümnendal sajandil võis Suurbritannias austreid osta nii odavalt, et neid peeti vaeste toiduks.

Austrit peetakse ka heaks alternatiiviks neile, kes liha söömist väldivad. Austrite kasvatamine ei mõjuta keskkonda kahjulikult ning neid kasvatatakse ja korjatakse säästliku majandamise põhimõtteid järgides.  5.augustil tähistatakse mõnedes piirkondades ka austrite päeva.

 

Ole kursis põneva reisiinfoga

Pane siia oma meiliaadress ja oled toimuvaga kursis,



Liitu uudiskirjaga!