Mida peaks teadma austritest

Milline on austrite hingeelu ja kas mõõna ajal keset merd kätte saadud ja põske pistetud auster maitseb kuidagi teisiti kui restoranis serveeritud delikatess?

Nii nagu iga toiduga aga eriti ookeanist saadud söödava kraamiga kehtib siin reegel, mida värskem, seda parem. Seega on kõige paremaid maitseelamusi saadaval püügikohale nii lähedal kui võimalik. Prantsusmaa on Euroopa suurim austritootja ning kogu Atlandi ookeani rannik on täis austrikasvandusi, just ühte sellisesse meie oma reisi käigus lähemegi. Kuidas aga restoranis selgeks teha, kas auster on piisavalt värske? Värske auster peaks lõhnama nagu üks vetikatega kaetud kaljurahn kui meri hakkab mõõna tõttu taanduma. Tervenisti karbis, selge tekstuuri ja värviga, kergelt pulseeriv ning kindlasti peaks alles olema austri nn. elumahl, mis on eriti väärtuslik kraam ja ainult teadmatu valab selle maha.  Kui karp ei ole korralikult suletud, peaks see sulguma koheselt kui karbile koputada, kui seda ei juhtu, on auster söögiks kõlbmatu.

Austreid võib saada paljudes kohtades maailmas aga kuskil ei serveerita neid sellise uhkuse ja teadlikkusega nagu Prantsusmaal. Nii nagu trühvleid, peetakse ka rohkelt rauda ja tsinki sisaldavaid austreid afrodisiakumiks, linnalegend räägib, et Casanova sõi 60 austrit päevas.

Kui  eht prantslaslik austrikogemus, veini ja konjaki traditsioonid ning kohalike hõrgutistega õhtusöögid veinimõisates huvi pakuvad, siis oled oodatud meie maitsenaudingute reisile Bordeaux`sse