Liina Eerik
Liina reisis esmakordselt Ida Aafrikasse – Tansaaniasse 1999. aastal, kus nii Tansaania Suahiili rannik kui ka Sansibari saar jätsid talle kustumatu mulje. Lahkudes teadis Liina, et läheb sinna kindlasti veel tagasi. Nii see juhtuski – läbi ootamatu tööpakkumise 2
005. aastal. Sellest ajast on ta Tansaaniaga lähedalt seotud nii isiklikult kui ametialaselt. Olles töötanud mitmes hotellis Sansibaril, vabatahtlikuna tibatillukesel Chole saarel õpetajana ning Katavi Rahvuspargis asuva safarilaagri asendusjuhina, on ta iseseisvalt seigelnud risti-rästi läbi Ida Aafrika.
Koos oma Masai rahvusest abikaasaga on nad elanud muldonnis ja nomaadi kombel stepiavarusi mõõtnud, pool aastat elanud Mafia saare merekaitsealal asuvas kalurikülas. Viimasel paaril aastal on Liina olnud ka reisijuhiks neile eestlastele, kes on otsustanud seda põnevat ja mitmekesist maad külastada. Liina on läbinud Tansaania idast läände ja põhjast lõunasse, külastanud enamikke Tansaania rahvusparke ja saari, roninud Kilimanjaro nõlvadel, ujunud koos haruldaste vaalhaidega nende loomulikus levilas ning kogenud palju muudki erakordset.
Ise peab ta aga suurimaks väärtuseks tavalist igapäevast elukogemust kohaliku rahva seas, olgu see siis Dar Es Salaami suurlinnas või ehtsas Masai külas keset steppi, kuhu ei vii ükski tee. „Tansaania on suur, kaunis ja erakordselt mitmetahuline maa. Mul on olnud õnne kogeda vaid murdosa sellest“, jääb Liina ise tagasihoidlikuks.